neljapäev, 20. jaanuar 2011

Vihka mind homme.

Sitasitikas, olgu ta nii püha, kui tahab, jääb ikkagi sitasitikaks. Samamoodi ei muuda fakti, et lehm on lehm see, et mõnel pool maailmas on ta püha loom. Lehm jääb lehmaks ka siis, kui ta kahel jalal kõnnib ja saltosid teeb.
Võtsin Bulkagovi. "Meister ja Margarita".
A: Kes see on?
B: Mu vend.
A: Mingi emo on või?
Vaikus
B: Ma ütleksin praegu midagi väga õelat, aga ma parem ei hakka.
C: Ära hakka jah...

Teab ta? Võib-olla aimab. Või on kuulnud kusagilt. Mis vahet seal on.
Jah, tujutu. Ma ei tea..Kuhu jääb nüüd "Harjutusi iseseisvaks eluks"? Nüüd on kõik lihtsalt valesti ja mina olen valesti ja tema on valesti ja kui ma tahan vinguda "loe korrutustabelit". Mida?? Korrutustabelit. Kui palju on kaks korda kaks? Kolm. Neli korda neli? KOLM.
Energiajoogipohmakas? I bet. Kaks lonksu ja pooleteisetunniga kammib lihtsalt nii ära. Tunne on..

Me kõik oleme indiviidid
Me kõik OLEME indiviidid
Me kõik oleme.
Mass.
tükikesed.
Halli massi
puuduvate tükikeste
Asendused.
Halvad asendused.
Ja veel halvemad uuendused.
Ajahamba pureda,
aastate hüljata.
Üksinda, üksinda, üksinda.
Keset rahvamassi.
Üksinda.


...selline

Armastusega,
Tundmatu Võõras.



1 kommentaar:

Mihkel ütles ...

Hirmus armas, kohutavalt tore, vastikult vahva!