See on veider - mida rohkem ma postitan, seda vähem blogi loetakse. Koristasin eile öösel oma sahtleid ja lõpptulemuseks heitsin nendele pilgu ja sain vaimse rahulduse. Ma leidsin inimese! No..Vähemalt ma arvan, et ta on ikka inimene. Aga ta on minuga hirmuäratavalt sarnane. Riided meie kappides paiknevad sama süsteemi järgi. Kui ta minust vanem ei oleks, võiksin väita, et ta on mu kaksik.
Oma sahtleid koristan ma siis, kui tunnen, et kaotan kõige üle kontrolli. Sahtlite koristamine ehk: asjade väljaloopimine, asjade sorteerimine värvide järgi, asjade sorteerimine otstarbe järgi ja asjade sorteerimine meeldivuse järgi on nauditav. Siis tuleb need süsteemi alusel sahtlisse paigutada ja lõpuks rahulolevalt naeratada. It feels so good.
Annu nägi unes, et me sõitsime autoga ja mina olin roolis. Siis keerasin ma rooli nii, et saaksin väikelapse alla ajada ning siis kulmugi kergitamata edasi sõita samal ajal, kui Anne-Mari mind suu ammuli vaatab ja küsib "Wataafaak!?"
Ma nägin ka unes igasuguseid asju. Anne-Marit ka. Ühe tüübi ema viskas mind oma autost välja, sest ma ilmselgelt ei meeldinud talle.
Ma olen märganud, et ma ei meeldi paljudele inimestele ja enamus neist ei karda seda välja öelda, mis on ülihea ja lööb kõik selgemaks ja tekitab minus nende vastu teatud austust.
Mairo tahab mulle külla tulla. Ma ei usu, et mu vanematele meeldiks kena kaheteistaastane meie elutoas : D
Nii äge, kui kergelt see tüüp kõike võtab. Teeb plaane ja ei pinguta üle ja nagu ta ise ütles: "Ei ole mingi pervo"
Päris mitmel korral täna on mul tulnud mõttesse küsimused "Ou, oled Sa kindel, et me samas kohas ei ela?" või "Ou, oled Sa kindel, et minu vanemad ei ole Sinu vanemad?" või siis "Ou, mis siis juhtub, kui huulhein otsustab rändama minna ja sööb ära kõik asjad oma teel ja lõpuks tekib must auk ja lilleke neelab sinna kõik inimesed ja maailm ähvardab lõppeda aga huulhein ei lõpeta neelamist, kuni on kätte saanud kõik Saturnist Jupitarini ja kogu kosmose?"
M'
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar