teisipäev, 11. jaanuar 2011

Mu göörlfriend ei oota mind, mu göörlfriend ootab bussi.

Eh, ma tunnen jälle, kuidas mu vererõhk tõuseb ja halvad emotsioonid võtavad minu üle võimust. Ja täna ma isegi tean, miks see nii on. Mõnikord lihtsalt jäävad asjad lahti rääkimata ja mõnikord ei saa me mõnest asjast lihtsalt üle, sest me ei ole veel valmis sellest lahti laskma. Mõtlesin täna mõnest asjast ja tunnen, et pean mõned asjad ka välja ütlema, aga mitte siin. Ma pean enda jaoks asjad lahti harutama ja saama üle neist väikestest salvavatest märkustest, mis pea iga päev mulle tehakse. Loomulikult võin ma öelda "Need ei oma tähtsust" või "Ta ei mõelnud seda tõsiselt" aga kui keegi lähedane pidevalt teeb midagi, mis mind halvab, siis peab midagi muutuma.

Huvitav, kas mul õnnestuks homme viimasest tunnist ära tulla, et dr.House'i kordust näha? Loomulikult võiksin ma seda vaadata homme õhtul TV3+'ist, aga mul on kahtlane tunne, et sellele loetakse seal vene keeles peale. Ja isegi kui kõik on halvasti, on kõik ikkagi hästi.

Mul meenus täna see, kuidas mõned aastad tagasi leidsin ma nö 'ideaalse koha' kus oma aega veeta. Kui mul oleks lõpused..See oli siis, kui ma Jägala joal käisin, ujumas. Sukeldudes vette, et ujuda veejoa alt, ei kostunud mulle mingeid helisid. Kui on olemas selline asi, nagu "täielik rahu" siis see oli seal.

Klassiõde pakkus mulle eile nalja, mida mina teile täna ei paku. Või siiski..Neeh.

Näe, tee suu seks.


M'

Kommentaare ei ole: