Ma ausalt kuulan. Mairo arvas, et peaksin blogima sellest, et tema puuripanek on plaan :D
Mõnikord on mul üsna hea meel, et mul on nii palju ägedaid tuttavaid. Võtame näiteks Markuse, kes oli üks ägedamaid suure-venna kujusid, keda ma eal kohanud olen. Ma ei väsi temast rääkimast, sest ta oli niivõrd ebareaalne kahemeetrine tüüp, kes kandis Pucca püksirihma.
Või siis Muru & Reha, kes küll lõppude lõpuks läbi ei saanud, kuid olid sellegipoolest vahvad ja vaimukad nagu Ott ja Joosep.
Või siis Susanna, kes on üks vägev inimene ja kellelt saan niiii palju energiat. Või Tähetüdruk, aka Madli-Minna, kes on tark ja hea ja ilus.
Ja isegi, kui ma nendega ammu rääkinud ei ole, mõlguvad nad mul endiselt meeles. Ja olgugi, et ma tean, et kõiki inimesi ei tasu nii pimesi usaldada, on mul mingi sisetunne, mis käsib ja isegi, kui ma nendes lõpuks pettun, jäävad nad mulle meelde ja igakord ei astu ma neljandat korda ka samasse ämbrisse. (Selle teemaga tuli vist kolm ära..?)
Ka sina, Brutus.
Ka mina, Brutus.
Muide, ma mõtlesin välja, mida Alarile sünnipäevaks kinkida.
Armastusega,
Brutus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar