Mõlemat. Ma tahan teha õigeid asju õigesti.
----
Ma ei hakka kellegi ees vabandama, selle eest, et ma eile ei bloginud. See oleks mõttetu.
Ma ei jaksa enam. Ei jaksa vinguda, vihastuda, solvuda, olla pahane. Siim helistas eile, rääkisime tunnikese. Üsna hea oli midagi rääkida. Mis sest, et umbes 70% mu lausetest olid poolikud ja ma ei suutnud neid kohe kuidagi ilusaks vormida ega öelda. Kõik minu peas on selleks kuidagi liiga sassis ja/või kadunud.
Ja ei, Siim, ma ei näinud sind unes. Kohe kuidagi ei vedanud välja.
Nägin unes hoopis, kuidas üks tüüp mul kutsikana järgi käis ja kuidas ma tema peale kogu hingest karjusin. See on huvitav, et ma ei ole päris-elus niimoodi inimeste peale karjuda. Ja siis ta ei jätnud mind rahule. Oma unenäos olin ma nii vihane, et hommikul ärgates, oli mul see tunne endiselt sees. Halb oli.
Ja kui suur on võimalus, et sa näed mingit tüüpi unes ja järgmisel päeval räägib su tuttav, kuidas ta seda tüüpi päriselus kohtas? Võimalus on ilmselgelt olemas.
Kogu tänane päev on olnud midagi nagu "ah-okei-keda-kotib". Ma ei jaksa enam hoolida. Millestki. Kellestki. Ma ei kujuta ette, kuidas ma kogu selle jõulupeo-värgi ära teen.
----
11. You’re having lunch with three people you respect and admire. They all start criticizing a close friend of yours, not knowing she is your friend. The criticism is distasteful and unjustified. What do you do?
Ilmselgelt ütlen ma neile, et nad eksivad. Isegi, kui mul on nende vastu austus, kaob see arvatavasti hetkest, kui nad kedagi väga valede andmetega laimama hakkavad.
----
Ma loodan, et kõik laheneb. Tõmbun tagasi ja ootan, et kõik saaks korda. Teen seda isegi siis, kui mul tekib lootusetu tunne, et miski ei saagi enam korda saada.
Just one of these things, what you have to get over with.
----
Ahjaa. Mul õnnestus täna oma käed lootusetult verega määrida. Ja seda kõige otsesemas mõttes.
:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar