Kaubamaja kärumees.

Ei, ma ei vaevunud täna kooli minema. Olin pigem simulant. Ma lihtsalt ei oska käituda. Olen täiesti..Vulgaarne? Oleks see õige sõna? Ma ei tea. Igaljuhul otsustasin ma, et ei taha taluda kogu seda cräppi. Ja nüüd, kui mõni messis, mõni helistas, jne, on mul tunne, nagu oleks ma maailma halvim sõber lihtsalt sellepärast, et ma ei aksepteeri sõbrapäeva teistsuguse päevana, kui kõik teised päevad. *ärge hakake nüüd ütlema, et 'omg, sa ei ole halb' jne. Mõnikord on mul lihtsalt end haletseda vaja, eks?*

Ma olen sõjakas tujus, andke andeks. Ma ei tea, mis homme saab, aga ma loodan, et ma surnult ei ärka. Ma usun, et olen alati meeles pidanud just neid, keda peab.

Ja täna märkasin ma, kellel ma meeles olen. Tegelikult tõesti, see on hea tunne, aga ma ei salli seda tänast. Olen kallis, okei, sina mulle ka, aga miks ei võinud sa seda öelda eile? Üleeile? Eelmisel nädalal? Lihtsalt sellepärast, et siis ei olnud vajalikku tähtpäeva? Täna on ju selle nädala viimane esmaspäev. Tähistame, right?

Tahaks juua. See Törley oli hea. Jõin sellest natukene üle poole ära tookord. Maitses hää. Ja ma sain maja ainukese pokaali. Ja hiljem ka šokolaadi.

Ma tunnen end hästi, kui ma suudan kellelegi kasulik olla. Ma tunnen end hästi, kui ma panen kellegi naeratama. Ma tunnen end hästi, kui mul on selleks põhjust.

Laupäeval vajusin surnuna voodisse. Ma pole viimased kaks päeva unenägusid näinud. Olen lihtsalt niiiii kuradi väsinud. Andke andeks, noh. Mul on vaja vaba aega. Hetki tundmaks, et ma olen ka inimene, kes väsib ja ei funktsioneeri nagu mingi fukken robot. Õhtuti valutab mul selg, ma magan, pusa seljas, sest muidu külmuks ma ära. Mu jalad löövad peale pikka päeva tuld ja ainus, mida ma õhtuti ootan, on see hetk, mil saan heita pikali ja tunda seda magusat väsimust.

Aga okei. Mul on homseks tuhat ja üks asja teha.

Näeme?

Armastusega,

Väike valentini-Grinch.