Aga äkki olekski kõige õigem mõte akvaariumis martsipani ja šokolaadi kasvatada? Oleks hea hobi ja kui nälg tuleb, võib martsipanitükilt nimega Martin tükikese ära hammustada. Peale võtta šokolaaditüki Allanist. Kõlab ju hästi? Ja seal vahel ujuks kuldkala nimega John. Ning vahepeal korraldaks sõprusõhtuid ning põletaks nõidu ning mängiks hobikorras luuletusi.
Ja kui sellest kõrini saab, saaks ju olla Isa, leida endale pojaks Jaagu ja ülemuseks Vöölmanni. Kõlab ju hästi? Vahelduseks oleks tore ka Penn, Sirkel, Inspektor..Oot..Kas Jaak polnud mitte Sirkel? Eih, ta oli limbot tantsiv kolmnurk. Murtud selgrooga joonlaud.
Aga äkki peakski? Või on see halb idee? Ma ei tea. Mida halba saaks olla inimestes, kes laulavad massimõrvadest ja kelle iidol on C. Manson? Eih, tegelikult on mu pea plahvatamise äärel ja isegi kui ma tahaks, ei suudaks ma seda tuumakatastroofi ära hoida. Miks ei võiks sa teha nibuneeti? oleks ju hot? Ja see, kui maailm lämbuks iseenda kätte, lahendaks kõik maailma probleemid.
Ma kipun kõikjal vaid üht nägema ja ma ei suuda enam keskenduda asjadele, millele peaks. Ma mõtlen, elan ja hingan selle nimel. Tõelised kunstnikud ei pidavatki ideid varastama. Nad pidavat neid sõna-sõnalt kopeerima.
Ja, jah. Nüüd ongi see hetk, mil teil koogitükk kurku jääb ja ma jälle mõne oma luuletuse kusagilt sahtlipõhjast välja imen. Muide, ma pean kooli ees omaenda luulet esitama. Õpetaja arvab, et see on lausa väga hea mõte. "Teised ju ei teagi, et sa nii hästi luuletad." Aaaah? Olga. Teeme nii. Aga kui see toimub 14ndal, siis on mu venna sünniaastapäev. Kui 16ndal, siis mind ei ole koolis. In your face, maan.
Olen ma maninud, et K. tite-tähtaeg on mu venna surmaaastapäeval? How creepy is that? Okei, okei. Lähen otsin oma kaustikut nüüd.
Valed purki!
Sa vaatad mind niikaua,
kuni valgus hakkab tegema haiget
Su nahale, Su silmadele, Su ideedele.
Sa mängid mu juustega
Roosa salk, sinine salk, lilla!?
Rahune, see on mu loomulik toon.
Sa silitad mu põske ja vaatad silma,
Kuni lõpuks ütled "Valetaja."
Silmad on Sul pruunid. Mõnikord rohelised.
Need reedavad Su kohe, kui asud end kaitsma.
Valetaja, valetaja, valetaja.
Ehk soovid prille?
Midagi, mis varjaks tõde Su silmis?
Ei, ei. See ei käi nii.
Tule siia. Mine sinna. Klõps, las ma pildistan.
Keera külg. Nüüd teine. Stopp!
Tule siia. Vaata üles. "Ma armastan sind!"
Oota, las ma jäädvustan selle vale.
"Päriselt ka!" Ole paigal, see on ka hea.
"Ma räägin tõtt!" Väga hea, suurepärane. Purgis.
Armastusega,
Jane Doe.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar