Okei. Heitsin pilgu oma viimasele postitusele siin ja leidsin, et olen valetanud - "vahetasin Läpa aku ära". Ei. Ventikas oli see asi, mis vahetatud sai. Ja nüüd puhastatud juba, sest pea aasta on möödunud.
Mulle öeldi, et peaksin iga päev oma mõtteid üles kirjutama. Kooliülesandena. Nüüd ma siis teen seda.
Kõigepealt teeks kokkuvõtte vahepealsest ajast - olen koolis, käin kodus, tegelen kaksikutega, käin pidudel, suhtlen inimestega. Mitte kõigiga enam ja sellest on kahju.
Siiski pole aeg veel täiesti otsa lõppenud ja ma veel loodan, et äkki saab mingil imekombel kõik korda, kuigi usaldust ju enam pole. Viimased kuu/poolteist on rasked olnud. Ma ei tea, kuidas käituda, kas lehvitada või kõndida mööda. Igatahes ma loodan, et aeg pole veel otsa saanud ja miskit varsti selgub, sest praeguse seisuga me lihtsalt lõpetasime rääkimise. Poole päeva pealt, ilma selgitavate sõnadeta.
Viimase nädala veetsin koolis. Palju väljasolemisi, mujal ööbimisi, natuke veidraid muljeid. Aga hetkel tundub, et kõik saab veel korda ja keegi neist pole lõplikult kadunud. Veel.
Ma ei tea, mida oma eluga peale hakata ja ma ei hakka praegu ka spekuleerima, sest kõik võib muutuda. Imikud on minu jaoks endiselt vastumeelsed, kuid ainult need, kes pole lähisugulased. Nädalavahetus möödus lapsi vaadates/hoides, sest nad olid kordamööda haiged.
Blogger ajas mind juba vihaseks, sest ma tahan seda faking tausta pool-läbipaistvaks, aga praegu tundub, et ma ei saa seda. Kurat küll. Aga praeguseks kõik ja ehk homme jälle.
Armastusega,
Nostalgia
PS! Kui keegi kavatseb kaevuda arhiividesse, siis edu sellega. Mu tiineka-aastad on seal ja kõik intrigeeriva olen sealt ammu ära koristanud. Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar