Ümbernurgajutt

Olgu.

Viimane postitus oli veebruaris, või midagi. Tunnistan, et olen muutunud laisaks, kuid samas pole midagi eriti ju kirjutada ka. Elu on üsna mõnus olnud. Muidugi on ette tulnud erinevaid kahtlusi ja kõhklusi, aga praegu on täitsa hea olla mina. Ja enamus inimestest minu ümber on sellega üsna rahul ka.

Ainult mõni üksik ei ole ja ma ei taha praegu ka detailidesse laskuda. Aga selge on see, et me ei räägi ning väldime ka üksteisepoole vaatamist, ülejäänud eksistentsist rääkimata.
Ei, see ei tee mu enesetunnet heaks, kui nii on. Ei, see ei olnud mu eesmärk. Jah, mu närvid on tänu sellele veidi paremas seisus, kui muidu.

Ja kes veel ei tea - ma saan tulevas veebruaris/märtsis tädiks. Kahekordseks kohe. Ja sellest on hästi tore. Järgmisel nädalavahetusel lähen aitan nende uude korterisse tapeeti panna.

Kooliga on nii, et käib kah. Ega ta lust ja lillepidu ei ole koguaeg, aga eks ma katsun ikkagi hakkama saada. Tuleb endaga lihtsalt rohkem tööd teha ja asjalikum olla. Siis saab kõik korda ka.

Elan ühikas praegu, jälle. Hirmsasti tahaks oma tuba. Ärge saage nüüd valesti aru, toakaaslane on hästi tore ja oleme paaril üritusel/peol ka koos käinud, hästi meeltlahutav oli. Aga oma tuba on ikkagi teine asi. Esiteks on seal rohkem ruumi ja ka panipaiku. Meeleldi veaksin kõik oma asjad kodust ära, aga kuna panipaiku pole, siis ei saa. Üldiselt on minul ja D.-l üsnagi tunne, et elame seal korteris kahekesi. Kõrvaltoaneiu ikka ütleb alati reipalt tere ja suhtleb üldiselt ka vabalt, aga viimaseid kahte on väga vähe näha ja siis teevad nad ka näo, et neid/meid ei ole olemas.
Kuna ma jätsin oma pannilabida eelmisesse korterisse vms, siis kasutasin ühte 'ühissahtlis' olevat. Lisaks laenasin sealt ka lihalõikamisnuga. Aaga.. Praeguse seisuga on viimase-toa-neiud absoluutselt KÕIK oma asjad sealt ära korjanud. Ei tea, peale kasutamist pesin küll täitsa kohe asjad puhtaks ja panin õigesse kohta tagasi, aga näib, et kellelegi jäi ette. Noh, eks ma piinan oma eelmist toakaaslast siis rohkem, et ta mulle mu pannilabida tagastaks.

Vot nii igavalt lähebki, et pole blogida muust, kui pannilabidatest ja nende puudumisest.

Armastusega,
Teie isiklik Kratt.

Ahjaa: Ostsin endale vahepeal polaroidkaamera ka. Päris tore on. Ja Läpa aku sai lõpuks vahetatud.