On riske, mille võtmist ma ei saa endale lubada. Ükskõik, kuidas ma neid läbi ka ei mõtleks, jõuan ma ikka sama järelduseni - ma ei saa neid endale võtta. Ma võin ju loota, et kõik on ok, aga see pole kaugeltki mitte ühekülgne ja nii on asju, mida ei saa.
Nädalavahetus möödus Tartus, ehk siis ei olnud mul nädalavahetust. Kõik see on olnud sisutatud aeg, peale mida olin mina laip. Ma olen endiselt laip ja homme tuleb mul küll matemaatika kontrolltöö, kuid ma ei oska selleks õppida. Meenutab keskat, ainult et selle vahega, et praegu mul ei ole savi, mis mu kontrolltööst saab. Ma tahaksin selle ära teha.
Mu kontoseis ei olegi nii halb, kui ma kartsin. Aga sõrmusest, mida ma järgmisel kuul osta tahtsin, peaks vast loobuma. Eks olen siis ehetu.
Ma igatsen Tema kaissu. Loomulikult on ka teiste inimeste kaisud toredad, kuid see, mida niiväga tahaks, on ju ikka kõige-kõike parem. Siit püsti tõustes lähen ilmselt endale granaatõuna ostma.
Nädalavahetus oli meeleolukas. Mind jõllitati kohati ja mõnikord hüüti ka, aga ei midagi hullu. Ja jõudsin jälle järeldusele, et on ikka tore küll saada komplimente. Eriti siis, kui lihtsalt suvaliselt öeldakse. Sellega seoses tutvustaksin uutmoodi komplimenti (?): "Oh, sa oleksid nagu otse tumblrist!"
See oli üsna siiras. Ma jõllitan oma seina ja mõtlen, et peaks joonistama seitsesada erinevat asja ühe pastakaga ja kõik need sinna riputama. Kolm on juba valmis. Ja mu pildisein sai ühel hommikul pärast 'võõra' kõrval ärkamist lisa.
Jah, ta ööbis siin. Jah, ma lasin ta oma voodisse. Ei, me mõlemad olime riides. Ei, midagi ei toimunud. Jah, kõik, kes peaksid, teavad. Ta alibi on see, et ta on abielus.
Selline suhe ongi ja ma olen sellega rahul.
Armastusega,
Aga mis oleks kui...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar