Get your fat nose out of my life

Asjad kisuvad ära. Tahaksin tegelikult lihtsalt, et nädalavahetus läheks korda, reedel lasen juukseid sättida, ehk saab õhtul selle rummi-istumise tehtud. Nii väga tahaks.

Mul on köha ja üks, kes pirtsutab. Mitte miski talle ei sobi, kuulen ainult seda, mis valesti on tehtud. Aga ega enam ei viitsi väga kuulata ka, jalutan lihtsalt minema. Kirjutasin ükspäev midagi. On küll rahulik olla, aga samas ei viitsi enam mõelda. Milleks üldse midagi teha, kui miski ei sobi? Aga see ka ju ei sobi, kui midagi ei tee. Sest mina olen ikka see, kes teeb asju valesti ja ei oska tegelikult midagi ja on ära hellitatud ja kelle õde mõistaks ta hukka, sest ostab riided ise ja on nii kuradi isepäine, et kui öelda "No eks sa siis mine," siis läheb ka. Olen varemgi nii teinud ja kui keegi ütleb, et peaksin prioriteedid paika panema, siis kui ausalt öelda - need on paigas, aga kui sina oled see inimene, kes nii ütleb, siis sinu jaoks on need ilmselt natuke 'valesti' paigas. Fuck it, mina olen rahul oma prioriteetide ja nende järjekorraga.

Jõulukingiks peaks endale tattoo ära tegema, cause i don't care anymore. Niikuinii saan koguaeg mööda päid-jalgu, mis see üks kord tattoo pärast siis ära pole.

Ma ei tea. Võib-olla teen ma valesti ja kõik ongi nii dramaatiline, kui ta väidab. Aga ma ei saa elada oma elu tema järgi.

Ahjaa, pidin tegelikult ära mainima, et tema on õnnelik. Vähemalt pidavat olema. Ja õnnelik selle üle, et ta nägi mind tollel kontserdil. Huvitav, kas ta oli õnnelik, et ma olin teda nähes häiritud või et ma endiselt elus olen. Dno, ja enam väga ei koti ka. Bussisõidul analüüsisin ja mul ei ole ju mõtet sellest kõigest kinni hoida. Kui ma jään siia nutma ja soovima, et seda poleks kunagi olnud, ega see siis ära ei kao. Ja kui ma sellele ei mõtle..Siis ehk lihtsalt ununeb või midagi.

Igal juhul saab kõik korda, sest ma armastan oma sõpru.

Jeei, tundub, et rummiõhtu tuleb.

I have no face

Just this lovely voice.

You want to kiss me

but you don't know

what I am.

I don't know that either

Lost myself

a long time ago.

There is no excistence,

I'm just a ghost,

just a monster.

I'm just a lovely voice

In the back of your head.

Muide, ma panin ükspäev Mari-Liisi peaaegu uskuma, et minuga rääkides pole mind seal, pole kunagi olnudki ja ta peab lihtsalt intelligentset vestlust iseendaga. Ta hakkas juba oma mõistuses kahtlema.

Armastusega,

Mission accomplished.