teisipäev, 29. november 2011

See tunne, mis paneb selga pingesse tõmbama ja tekitab kusagil naba ja selgroo vahel liivatormi. Just see tunne.

Ja siis hakkab süda kiiremini lööma ning on oht unustada hingamine.

Vastikult hea. Jube vastikult hea..

Kogu maailma mured muutuvad nõelapea suuruseks ja rändavad teisele poole maakera, et saaks vaid elada hetkes.

Kobame, nagu kaks pimedat ja ehk leiame õige tee.

Armastusega.
Sõnad, on otsas.