Pruun kana, kolm muna päevas.

Kas ma olen maininud, et peale seda, kui ma ta läbi sõimasin, tuli S mu ees vabandama? Kui ei, siis nii see oli - ta tuli vabandama. Kui olen maininud, siis fck off, ise tean, mida siin ütlen.

Ei, tegelt olen okei. Ei ole vihane ega midagi. Peavalu, jah. Väsimus, jah. Viha, ei.

Ja kuigi ma ei saa endiselt aru, miks ta mind ikka veel rahule ei jäta, suudan ma seda kõike ka endast ja Temast tahapoole asetada ning tunda rõõmu sellest, et Ta ütleb mulle, et igatses mind ja pakub õlga, mille najal pikutada. Sellegipoolest ei tea ma veel täpselt, kus me asume. Võib-olla oleme juba ülemiste pulkade poole teel või keskel. All pole me kohe kindlasti. Temal on omad varjud ja minul omad. Me mõlemad võitleme nendega omal moel ja ma sügavalt loodan, et ükskõik, mis tulevik toob, saame me neist lahti. Vahet pole, kas koos või eraldi, lahti on neist niikuinii vaja saada.

Ma olen hirmus väsinud ja umbes-täpselt kuus päeva minu seitsme-päevalistes nädalates on ära planeeritud. Autosõit, c-keel, näitekas, autokool, autosõit, sotsiaalne elu. Seitsmes on varupäev, kui teistest jääb puudu. Seitsmendat kasutan tavaliselt ühiskondlikuks aktiivsuseks või õppimiseks. Ma ei kujuta ette, kaua ma niimoodi jaksan, kuid loodan, et läbi veel ei põle.

Lisaks on mul viimasel ajal koju jõudes aina rohkem ja rohkem konflikte. Miks see nii on, miks too naa on. Las need olla, need on kõigest asjad ja neist ei sõltu kellegi elu-surma küsimus. Selle asemel, et kedagi paaniliselt teenida ja koguaeg kellegagi kodustest suhelda, istuksin ma paigal ja korraldaksin oma virtuaalset elu, sest see tundub ju palju-palju parem ja kõik on lihtsalt hea siin. Soe ja turvaline, sest teatud mõttes olen loonud enda ümber suletud ringi ja need, kes mind teavad, need teavad. Kes ei tea, peavad end tõestama.

Aitäh, mu sõbrad, et te olemas olete. Ma hindan seda väga ja ütlen seda ilmselt teile liiga vähe. Te olete head ja armsad ja kõigest hoolimata jooksete te mu peas ringi tihemini, kui aimatagi oskate. Aitäh, et te olemas olete ja mind kõigest hoolimata endiselt kuulate.

Ma sain lauale toetudes palliga vastu pead, mõneminutiline peavalu oli vältimatu, samas suutsin vältida poole näo siniseks tõmbumist, neet veritses pisut ja mu klassikaaslased on testitud positiivseks idiootsustele. Seda viimast tavaliselt ainult heas mõttes.

Armastusega,

Jalgpall on viigis.