"Ja Sinugi süda peab kiviseks saama."

Praegu annaksin ma ära ka head hetked, et vaid neist halbadest lahti saada. Ma tean, et ilmselt aitas see kõik mul inimesena kasvada ja juhtis mu just sinna punkti, kus ma parasjagu olen, kuid olete te mõelnud, et äkki ma ei tahagi siin olla?

Kui ma saan need kaks kõige esimest päeva olematuks teha võib loomulikult juhtuda, et mul poleks selliseid suhteid, nagu mul on praegu. Kõik need head ajad võinuks siis olemata ju olla. Aga sama tõenäoline, kui on kõige hea kaotamine elus, on ka kõige halva kaotamine. Vaadake.. Te võite ju öelda, et "kui neid kahte esimest päeva poleks olnud, poleks sa võib-olla kunagi kohtunud selle või tolle inimesega ja kõik see hea ja armas oleks olemata." aga te ei mõtle, et selle hea ja armsa asemel ei pruugiks alati olla halb ja paha. Selle asemel oleks tol juhul ehk veelgi parem. Suhted oleks tugevamad ja võib-olla veelgi paremad?

Tegelikult tahaks ma ära kustutada vaid tema. Tahaksin seda teha nii, et kõik muu säiliks. Ehk siis peaksin ma ta kuidagi oma peast niimoodi välja saama, et ma ei teaks enam, kes ta on. Et ma ei tunneks teda enam tänaval vastu tulemas ega mõtleks tema peale isegi siis, kui ta mu nina all seisab, sest ma ei teaks, kes ta on. Osa minu mälust tuleks kustutada, sest ma olen täiesti valmis ja enamgi veel loobuma kõigist mälestustest temaga. Ükskõik, kas need olid siis halvad või head. Jah. Sest üks hea mälestus temaga toob endaga ka umbes seitse halba. Ja nendest seitsmest halvast toob igaüks veel seitse halba. Ja nii on see kõik katkematu ring, mis paneb mu pea valutama ja sisikonna kokku tõmbuma.

Ma peaksin puhkama. Palju kohe. Aga samas on praeguse graafiku, praeguse rutiini puhul see võimatu. Ma olen mattunud iseenda ja -enese mõtete alla, kus mul pole enam ruumi hingatagi, magamisest rääkimata.

Ma ei annaks eluilmas ära oma sõpru, kuid ma annaksin iga kell ära tema. Sest tegelikult pole ta kõiki mu tundeid ja emotsioone väärt (ja nüüd, just praegusel hetkel, tuleb üks kallis inimene kallistusega ja ma lihtsalt pisardan kõik kohad täis). Tema ei ole neid väärt, aga just see, kes tuleb kallistusega ja just minu parimad ja kõige lähemalseisvad sõbrad. Nemad on väärt iga minu naeratust ja iga minu õnne- ja kurbusepisarat. Nemad on seda väärt.

Teie olete seda väärt, Sõbrad.

Oled Sa kunagi lugenud vaguneid rongil?

Üks, kaks kolm...

kuuskümmend seitse.

Tähtsusetu, kuid samas nii põnev loendus

sõida edasi ja unusta,

et järgmisel korral

jälle samu vaguneid lugeda.

Armastusega,

Ma hindan Teid.