pühapäev, 28. november 2010

Ma astusin oma kassile peale.

Päev 17 – Mis riideid leidub sinu kapis kõige rohkem

Eemn..Inimeste omasid? Enamasti midagi tumedat. Või lillat. Kui avada minu riietesahtel, leiab sealt fakti, et riided on asetatud värvidena - ühes servas must, keskel vahepealsed, ja teises servas valge. (seda muidugi juhul, kui kapp on korrastatud)
----
Nii..Nädalavahetus.. Laupäeva hommikul sõitsin kell pool kaheksa minema. Prõndada-prõnnda Viru-Nigulasse. Esmaabi koolitus oli. 11 h teooriat ja 5 h praktikat.
ÜLIÄGE OLI! Laupäeva õhtul jagati meid gruppidesse. Iga grupp mõtles välja ühe olukorra ja mingi teine rühm tuli esmaabi andma. Meil oli hästi äge rühm ja kõigepealt sattusime me gaasiplahvatusse, kus ühel tüdrukul oli käsi otsast, teisel soolikad väljas, kolmas oli hüsteerilises šokis ja neljas lamas vaikselt käehaavaga põrandal. Pm kukkusime me läbi : D
Hiljem oli meie kord. Olukord oli siis selline: korter, pereisa on end täis joonud ja märatseb. Pereisa sõber lamab kusagil mingi kodukeemia mürgistusega, silm peast väljas. Pereema lamab tulaletis, kahvel kõhus ja jalg katki, sööb peotäitega tablette. Peretütar on paanikas jookseb ringi ja karjub vahetpidamata "ISSIMISSATEGID?!"
Mina sain siis selle peretütre osa. Käed, kael ja nägu olid võltsverega koos, karjusin koguaeg ja kui keegi üritas mind rahustada, siis karjusin veel valjemini, et keegi mind ei puudutaks. Üritati rahustada, kuid siis oli vaja kellegi teisega tegeleda ja ma sain jälle jooksma minna. Oi, kui fun see oli! Seda oleks tahtnud veel teha.
Täna oli veel teooriat ja lõpuks test, mille ilusti läbisin.
----
Mu kass käitub nagu koer jälle. Istub mu jalgade juures ja valvab.
----
bhh. Homme ütlen vene õpsile, et mingu ta ka ---.

M'

Kommentaare ei ole: