laupäev, 14. november 2009

Nagu..Päev pole veel poole pealgi, kui ma olen juba suht pissed.
Kõik see on nii üle mõistuse. Ma pole kunagi tahtnud neid kahte lahku ajada. Miks ma pidanukski? Mul pole selleks põhjust. Jaja, ma tean - olen mõrd ja minu eest tuleks terve meessugu ära peita. Aga kust sina seda nii kuradi täpselt tead? Kust sina tead, mida mina tahan?
Õõh,nii vastik. Mul ei ole selleks sõnu.
Ja äkki olengi mõrd? Ja siis? See ei tähenda, et minu eluke teie kahe ümber keerleks. Saage üle. Mõlemad.

Oeh..Tegelikult tahaksin lihtsalt nutta.
Ma ei taha olla enam see, kes kõiges süüdi on ja kelle pihta loobitakse iga nurga pealt süüdistusi. Ei jaksa enam..Teisipäeval saab kolm aastat..See on nii masendav. Ta ei räägi enam minuga.Aga ma ei viitsi enam tõmmelda, et kõik hästi oleks. Ma ei viitsi enam teha sellist nägu, nagu oleks kõik hästi

: ((

Kommentaare ei ole: