Õnnelik!

Mul pole nii hea olla olnud juba nii kaua aega. Mul oli kord pisut nukker. Ma käisin jalutamas. Ma vaatasin tähti. Ma ulgusin pisut. Ja siis oli jälle hea. Isegi mu käed ei ole enam külmad!
--
Ratastooliralli sain ka! Vot!
--
Niiniiiniiiii õnnelik! Aga samas tahaksin ka nutta. Ja ma ei mõista, miks. Aga Samas olen ma õnnelik, et ma olen kurb. Või kurb, et ma olen nii õnnelik?? Ma ei saa ise ka enam aru. Aga ma vähemalt naeratan. Tahan, et see naeratus püsiks! Püsiks veel kaua! Püsiks ka kooliajal, kui kõik ei ole enam niii roosiline ja me Annuga ei saa koguaeg igalpool trippimas käija! Aga endiselt tahan ma olla õnnelik!
Ja ma olengi!
--
Lähen ära.
Tagasitulles räägin pikemalt. Vot!