Need jutud..Need jutud on mingi hetk olnud minu enda hetked. Minu mõtted. Mõtted, kuidas ma tahaksin käituda. Oi, kuidas tahaks. Aga alati ei saaa..
--
Täna oli väääga lahe päev. Käisime A-M'iga linnas. Kohtusime ka Kommiga. Koos käisime kinos. 'Connektinkunis kummitab' (vms). Ma pole juba ammu ühe õuduka ajal nii palju naernud. Kuna saalis ei olnud palju rahvast, sai seal ikka kõvasti nalja.
Pärast shoppasime natuke, ostsin ühe raamatu - "Vampire Lesta" by Anne Rice.
Väga tore oli. + Ossut nägin ka.
--
Neiu seisis suure raamaturiiuli ees ja vaatas erinevaid pealkirju. Ta valis ühe raamatu ja silmitses seda hoolega. Ta vedas sõrmega mööda pealkirja ja tundis, kuidas pehmekaaneline raamat justkui anuks, et ta koju võetaks. Justkui raamatu mõtteid lugedes ilmus keegi tüdruku selja taha, võttis õrnalt ta ümbert kinni, pani pea õlale ning sositas hellalt "Kas ma peaksin ka sind paluma, et sa mu koju võtaksid?" Tüdruk sulges silmad ja naeratas "Kui see on sinu enda soov," ütles ta ja asetas raamatu tagasi riiulile. Ta haaras oma seljataga viibival noorukil käest ja hakkas ühe käega oma mantlihõlmu kinni sättima "Lähme?" küsis tütarlaps. Noormees kortsutas kulmu, kuid nõustus siis. Noored astusid kargesse talveilma ja nihkusid kokkupoole, et külm ei oleks.
Nad jalutasid ja vahepeal astusid läbi ka mõnest poest. Mõlemad tundsid end vabalt - nad naljatlesid, arutlesid, vaidlesid.
Ühel hetkel jäi noormees mõtlikuks ning küsis "Miks sa selle raamatu sinna jätsid. See ju lausa karjus su järgi? Miks sa selle jätsid?"
Tüdruk mõtiskles veidi ja ütles siis "See ei olnud tema aeg. Ühel päeval, kui tema aeg tuleb, siis satub see taas minu käte vahele. See ei olnud õige hetk.
Kõigel on oma aeg, kallis," lõpetas ta lause ning suudles noormeest õrnalt.