Kass või karvutu rebane?

Just praegu - kaks hetke tagasi - avastasin, et olen omadega tupikus. Ma ei tea, kuhu ma liigun. Kõik on planeeritud, kuni septembrini. Aga need plaanid..Mida need sisaldavad? Umbmääraseid kokkuleppeid. Ja mitte ükski plaanidest pole täiuslik.

Ma saan aru küll, et enne seda, kui ma siia kaheks nädalaks vegeteerima jään, on mul vähemalt neli asja tulemas. Ja mis saab siis? Ma olen üksi. Vahin lakke. Kui Tema ka veel läheb ja sukeldub päris-ellu, siis pole mul isegi läpakaga midagi teha. Ma olen üksi. Lihtsalt. Viskan palliga mööda oma toa seina niikaua, kuni teiselt poolt mõni pilt alla tuleb.

Vahin lage niikaua, kuni saab selgeks, et see ei muutu mitte kübekestki. Olen üksi. Ei, ärge saage valesti aru. Mulle meeldib üksi olla. Kuid vaid sellistel tingimustel, et ma tean, et mul on keegi, kelle juurde pugeda, kui kõik liiga üksikuks muutub. Ja kui see tunne ära kaob, tekib kurku kibe klomp. Ja ma olen üksi.

Kui mult küsitakse, kelle võtaksin ma endaga üksikule saarele, annaksin ma kaks nime. Nad kumbki ilmselt ei tuleks, sest nemad ei ole üksi. Niisiis oleks see üksik saar endiselt üksi koos minuga.

Ükskõik, kuidas seda vaadata, on see kurb ja halenaljakas samaaegselt. Siiski ei vaja ma, et selle postituse alla tuleks kommentaarid stiilis "aga mina olen sul ju alati olemas!"

Küsige endalt kõigepealt, et kui alati. Kas te tulete ja kallistate mind, kui mul seda väga vaja? Võtate vastu telefoni kohe, kui helistan? Suudate te olla hetkega kohal? Keegi ei suudaks, see on füüsiliselt võimatu. Kuid samas nii vajalik. Ma tunnen, kuis mu pea täitub valuga ja ma hakkan tundma iiveldust.

Hoolimata sellest, et ma olen üksi, on kõigil midagi öelda. Täna taaskord nägin inimesi, kes tegelikult ei hooli, kuid kes siiski armastavad arvustada mind ja minu olemust. Käige persse, päriselt ka. Ma ei karju seda teile, oh ei. Ma ütlen seda rahulikult, nagu su vend ütleb sulle, et sa oled kole.

Ma nägin teda unes. Ma olen ta peale viimastel päevadel palju mõelnud ka. Mu unenäos selgus pärast üht aastat, et see kõik oli vale. Et see oli hästi õnnestunud lavastus ja tegelikult oli tal vaja lihtsalt ära minna. Ma kallistasin teda selles unenäos. Ma olin õnnelik, et ta oli täpselt see, kes oli. Päriselus ei ole ma õnnelik, et ta oli see, kes ta oli. Ma leian, et ta oleks võinud käituda teisiti. Ka mina oleks võinud käituda teisiti, ma ei eita. See oli me mõlemapoolne viga ja seda enam muuta ei saa. See on tehtud ja liiga sügavale maetud.

Armastusega,

Vaip Sinu tekil