Inimestel tavaliselt ei olegi muud teha, kui arvustada teisi inimesi. Ma ei ütle, et ma seda ise kunagi teinud pole, aga isegi kui ma ütlen täpselt, mida arvan, siis ei hakka ma inimese kallal lõputult nokkima. Kui saan vastused küsimustele "Miks sa nii tegid?" ja "Kas sa ise oled rahul?", siis edaspidi ma vaikin. Ma ei jää kohale, et korrutada, kui ebatavaline/nõme/kole/totter see kõik on.
Täna hommikul kiitis M-L mu kõrvarõngast. Mainisin talle, et see on venitaja ja et ma tegelen sellega. Nägin ta näost, et talle see ei meeldi. Mainisin. Ta tunnistas seda, kuid samas tunnistas ka, et ma võin teha, mida tahan.
Peale tundide lõppu riietehoius istudes ja oodates, et kell saaks piisavalt palju, et ära minna, olid seal paar inimest. L ja S.
Ning taaskord hakkas nokkimine mu soengu kallal. Esialgu lõõpisin kaasa - mis see väike nali siis ära ei ole. Aga siis ei jäänud nad enam vait. Istusin vaikselt ja vaatasin kella. Vaatasin seda ja mõtlesin, et mul on valik. Ma võin seal istuda ja kuulata neid ning lasta neil end halvasti tundma panna. Või ma võin ajada oma mantli selga ja minema jalutada. Mul oli valik.
Ja ma kasutasin seda.
Panin kapuutsi pähe ning mantli selga, mille peale tuli automaatselt "Oh, nii [kapuuts peas] peadki käima, siis on normaalne."
Võtsin oma asjad ja astusin tagasivaatamata välja. Kuulsin sealt veel mingit "noh, ära nüüd solvu," vms, aga otsustasin seda eirata. Ja tegelikult ma ei solvunudki. Ma lihtsalt leidsin, et mul on valik.
Valikuid tuleb teha. Ja kasutada.
Neil oli ka valik. Nad kas austavad mind piisavalt, et jutustada muudel teemadel ja jätta minu välimus teemast välja, nagu teevad seda tolerantsed inimesed või nad nokivad mu soengu kallal. Nemad tegid omad otsused.
S sõitis hiljem bussijaama ka. Ja jätkas sealt, kus ta pooleli jäi. Ma ei mõista teda. Ta on enamuse aja ülbe ja üleolev ning arvustav. Ta naudib seda, kui saab kellelegi halva tunde tekitada.
Samas mõistab ta mõnikord, et on läinud üle piiri ja vabandab. Tõesti - minu ees pole ta veel vabandanud. Kuid ma tean, et mõni teine on ta saatnud sinnasamusesse ning ta on vabandanud.
Ma ei pea oma aega raiskama neile, kes mind ei austa.
Mul on valik.
Armastusega,
M'
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar