Tähetüdruk....Tähetüdruk, Tähetüdruk, Tähetüdruk....
Saate Temast rohkem teada pigem oma küsimuste kui Tema vastuste kaudu. Vaadake Teda küllalt kaua. Ühel päeval võite avastada, et Te tunnete Teda.

Minu nimi ei ole Mina. Mu nimi on miski, mida Ma kannan. Nagu särk. Ta kulub ära, Ma kasvan temast välja ja ja vahetan ära.

Kui Tähetüdruk nutab, ei vala ta pisaraid, vaid valgust...

Mulle meeldis see raamat...Inimesed peaksid julgema erineda...
Ma kannan pikki seelikuid, võrdlemisi tumedaid riideid...sest mulle meeldib see...mul on suht savi, mis arvavad teve, minu klassi poisid või need 9 kl. tsikid. Ma kannan ikka enda mugavaid riideid...

Pimedusse poen ja vaikselt tunde loen, et panustada öösse, kus elus mulle toeks.
Tean teil uskuda on raske.
Päikest ma ei salli ja valgus pole kallis, armastan vaid musta, tumedat ja halli.
Lihtsalt eldada mul laske.
Needus mind on alla neeland.
Miks teda keegi küll ei keela.
Sinu pärast nüüd istun üksinda siin.
Rinnus on valu ja hinges on piin.
Sa kurat mind tõesti ära tüüdand.
Murraks tal sarvi ja purustaks pea.
Kuid jõudu jääb väheks seda ma tean,
Ei pääse needusest niipea.
Lootus veel ei kao, ma mõtteid välja laon, et lahti saada loomast, kes vastu selga taob.
Tunnen enda valu ja seda ma ei salga.
Peagi koidab päev, mida sina vast ei näe.
Kus võidab headus kurja, see päev on varsti käes
Siis ma kuradi peal tallan
Ma tean see päev on peagi käes...Kus kurat hukatusse läeb..
Ma tean, su päev on peagi käes. Kus kurat hukatusse läeb...
(Cramp-Needus. Laused laulust...pole sõnade õigsuses kindel...)